Ayurveda pulbri abil 25 tolli pikemaks!

Tänane päev polnud kergete killast. Kuna ajavahe vms tõttu valitseb meil miski tõeline segadus unega, jäime eile õhtul juba kl 20 nagu kotid magama. Hea küll, käidud oli ka hea hulk kilomeetreid. See aga tähendas seda, et kl 1 öösel oli uni jälle läinud. Võtsin siis raamatu ja lugesin Ahti toas tunnikese, et teda mitte segada. Tagasitulles oli platsis aga uus häda - toas undas mingi asi, millele me vaatamata ponnistustele jälile ei saanudki. Tegin vatist tropid kõrva. Ja siis varsti pidigi ärkama. Loeng hakkas täna suht õigel ajal. Sain ka enavähem kõigest aru ja joonistasin illukas oma elu esimese asja – seene:). 

Minu esimesed taiesed Illukas.

Ja Ahti omad...:-)

Ma ei tea, akas see on mäki ja pc- tunnetuse erinevusest, aga lõpus ei saanud ma ühe ülesandega jälle hakkama ja jäind teistest maha. No ja lõpuks olin nii närvis, et pisar oli jälle silmas. "Kuidas mingid suguharutüübid oskavad ja mina ei saa?!" mõtlesin ma oma väikeses trotslikus peakeses. Ahti siis püüdis lohutada ja õpetada, sest talle tundub see kujundamise asi olevat lihtne nagu 1+1. Äkki on tal see arhitekstuuriprogrammidest käes või olen mina lihtsalt rumal. Nüüd on tuju jälle paha. Ei tea, kas iga koolipäev lõppebki sama tundega – et olen loll ja saamatu? Õnneks sain öösel oma väikese räpase salaarmastuse Agatha Christie järjekordse šedöövri niikaugele, et seda on raske käest ära panna. Ja täna ootas meid kooli ees kena musta-valgekirju lehm, kellele naane söödeti. Midagigi head siin elus;). Nüüd lähme vist kinno Sherlok Holmesi vaatama. 

Peale filmi läks tuju paremaks. Mission Impossible oli mõnus meelelahutus, mõningate kriitikute sõnul koguni parim actionfilm eelmisel aastal. Teel koju leidsime sama keskuse esimeselt korruselt lõpuks ühe üsnagi arvestatava valikuga supermarketi-laadse toidupoe (sest neid siin lihtsalt pole!), kust sai ostetud ihaldatud papaiat, õuna, miskit leivalist, kodujuustu (mis näeb välja nagu feta-juust, aga on ilma maitseta), tomatit, salatitit. Kokku läks 357 ruupiat ehk umbes 89 krooni/5,6 euri. Poes müüdi isegi ristikulehti. Lahe! Nagu ma Facebookis juba kirjutasin, peab ka kauplusesse minnes kõik oma kotid uksel turvamehe kätte jätma. Kui tahad osta näiteks tüki kooki, tuleb kõigepealt esimeses letis kook välja valida, siis selle eest teises letis maksta. Vastu saad tšeki, millele lüüakse märge PAID.  Esimeses letis asuv kondiiter komposteerib tšeki ja annab ihaldatud koogi. Tšekk tuleb veelkord ette näidata kui poest välja lähed. Turvamees komposteerib selle ka omalt poolt. Enne seda tuleb spets- numbri alusel uksel tagasi saada oma kotid... Jah, siin tehakse lihtsad asjad igal rindel väga keeruliseks!

Nüüd oleme tagasi kodus. Andsime õhtusöögil sööklavanem Nigamile tema suure palve peale natuke Eesti viina maista. Ta lubas India oma vastu tuua.  Lisks sain õhtueine ajal tuttavaks kahe Ghana õpilase – Jennifery ja Emanueliga. ”…, kes arvasid, et minu pruun peapael on osa minu rastajuustest. Milline pettumus kui selle ära võtsin!:-) Nüüd logeleme jälle mõnusasti oma toas. Õhtuti tulevad siin telekast väga head filmid.  Kanaleid on üle 400… 

Näide tüüpilisest logelejast:-).

Eile nägi Jako telekast klippi, kus reklaamiti Ayrveda pulbrit, mis kasvatab inimese (mitte tema juukseid, peenist või teab veel mida, vaid inimese enda!) 25 tolli pikemaks:-D!!!. Ahaa!  Et kui tuleb koju 2- meetrine Kadri, siis teate, mis nippi kasutasin...

Homme jälle jube koolipäev. Katsun oma õppimist puudutavaid meeleheitevooge taltsutada… See on ju siiski kõigest Illustrator!:-).