Perfect day

Täna oli NIII hea päev:-).  Soe, päikseline ja sulnis. Vaatamata hilisele magamaminekule olime juba kl 11. 30 üleval. Kõigepealt käisime kolmekesi oma lemmik-Indiakohas söömas seene-masala, koorese riisi, paneeriga kulcha ja muu kõrval võtsime huvipärast ka põnevat suupistet nimega pani pori.  See kujutab endast krõbedat koorikut, mis on seest tühi. Sinna tuleb näpuga auk teha, vürtsikat kartuli- (või muud) möksi täis toppida, siis magusasse kastmesse kasta ja lõpuks miski hapuka veega täita. Viiamane on küll päris jubeda maitsega, aga kui see samm tegemata jätta, saab kokku päris söödava asja. Nii me siis mugisime head ja paremat täis. Kuigi palusin oma masala tuua mittevürtsika ja mulle öeldi, et "no problem", oli see nii terav, et suu kuumas ja kogu saal naeris kui ma magusa litchimahla järele tormasin. Huvitav, mis värk mul selle terava toiduga on?:-p

Paneeri ja küüslauguga kulcha, naanid, seene-masala, paneeri-masala, mündikaste...

Kreemjas riis ja tomatisalat. Viimane koosnes viilutatud tomatitest ja sidrunitükist:-).

Selline näeb välja pani pori.

Ülejäänud päeva veetsime Ahtiga kahekesi. Tahtsime Green Parki jalutama minna, sest eelmisel korral jõudsime sellest ainult väikest osa näha. Päris parki me seekord aga ei jõudnudki, sest teel oli ju jälle ees lummav Hauz Khaz. Viisin oma paar päeva varem ostetud väikese kotikese poodi parandusse, sest suutsin eilse hoogsa peo käigus selle õlapaela ühelt koti poolelt lahti tõmmata. Teel juhtus aga üks täiesti absurdne asi. Nägime tänaval ühte vanemat õmblejahärrat ja Ahti arvas, et äkki võiks tema selle väikese parandsutöö ära teha. Tõesti lihtne asi - pael õmbluse vahel olevasse pilusse tagasi toppida ja kinni õmmelda. Andsin koti mehe kätte ja seletasin, milles asi. Ta noogutas ja võttis enne kui ma jõudsin midagi öelda,  hiigelsuured käärid ja torkas nendega läbi koti kanga ja õmbluste suure robustse augu ja ands selle tagasi. No et toppigu ma pael sellest august läbi ja tehku sõlm otsa. Olin täiesti keeletu -  ta lihtsalt rikkus brutaalsel moel mu koti ära! Õnneks lubas lahke poemüüja teha, mis teha annab, et see tagasi ilusaks parandada. Jalutasime siis ja nautisime ilma ja väikeseid poekesi-galeriisid.

Lahe püss.

Ilusad silmad.

Pühendusega Marxile...

Kohalikud graffitikunstnikud.

Kidra ja koerakoonlane. 

Väike püksiproov. 

Ja lõpuks leidsime ühe superägeda kohviku, mis on alles nädal lahti olnud. Hoone esimesel korrusel oli recycle-disaini pood ja kolm korrust selle peal siis kohvikuosa. Üles viis armas kollaseks värvitud metallist keerdtrepp. Kohviku katusel oli veel ka imeline boheemlaslik katuseterass, kus jõime tassi head kohvi. Alumise korruse poes jäi silma üks autokummist ja värvilisest kangast tehtud kott, kuhu oli pressitud sõna MENWHOPAUSE. Tuli välja, et see on India rockbändi nimi ja selle üks liikmetest istub parasjagu meie kõrvallauas. Tegime siis piti ja puha ja kiitsime kohviku omanikku vinge koha  eest.  Googledasin veel pärast ja selgus, et tegu on jummala ok bändiga, üks väheseid, kes siin Indias ei viljele naiivset Bollywoodi muusikat, ega tee coverieid. Neil on ka prantslasest trummar ja minu arvates väga lahe koduleht: www.menwhopause.com.  Ja sinna kohvikusse lähme kindlasti tagasi. 

Kollane kohvikutrepp.

Kohvik-pood Hauz Khazis.

Läbi kolme korruse...

Värvid mulle meeldivad!

Katuseterass ja vuntsidega omanik tagalauas.

Mina ja autokummist kotid.

Uue salliga Mr Grünberg kohvikuterassil kohvi rüüpamas.

Menwhopausi-tüüp ja tema kaunis kaaslane.

The band. 

Koduteel ostsime suure hunniku puuvilju, millest enamikke pole me kunagi elus enne maitsnud. Panime homseks ka järjekordse massaažiaja.... Mmm...

Ja JUST NÜÜD lõi mul siinoleku jooksul esimest korda kõhu täitsa korrast ära. Kas tõesti see tundmatu puuvili, mida mulle ilma pesemata tänava-puuviljaleti ääres maitsta anti? Ruttu rohud sisse. Appi!