Geto superstars

Täna oli tõeliselt ilus ja soe päev. Koolis tegelesime jälle närvesööva Photoshopiga. See kujundusvärk toob mulle alatihti "musta hootuse" peale (tsiteerin perek. Aalistet) ja mul on tõeline tegu, et mitte kõike sinnapaika jätta ja minema joosta. Iga algus on raske? Õnneks on see ainult kool ja peale kella ühte ei pea me enam layerite, lasso-tool'ide ega colour-palet'ite (loe seda kõike nakkava India aktsendiga) peale mõtlema. Pärast õppetööd otsustasime Ahti, Paula, Valdase, Jako ja Bataaga ilusast päevast viimast võtta ja tegime ühe jalutuskäigu naabruskonna tänavatel, vahepeatusega eile leitud Sattva-söögikohas (me oleme väga kohatruud, tuleb välja:-). Teenindus on siin, nagu ka eile kirjutasin, superluks. Natuke liigagi hoolitsev. Söögiajal seisab sinu kõrval 4-5 teenindajat ja jälgib iga su suutäit. Meiega tegeles ka noor ja sümpaatne omanik ise, kes meile kannatlikult India köögi peenemaidki detaile tutvustas (jääks siis kõik meelde ka!)... 

Täna võtsime Hiina kalendri uue aasta saabumise puhul eriti head hiinapärast sidruni-koriandi suppi ja India menüüst linna parimat paneeri-naani. Paneer on siin umbes nagu meie kodujuust. Ja naani teate ju isegi. Kui kõht täis, viisime Ahti kohalikku geto-juuksurisse, kus talle 50 ruupia (alla 1 euro) eest rohke õliga peamassaaži tehti ja ta tõeliselt hülgelikuks muutunud vuntse piirati. Valgete inimeste külastus tegi salongirahva silmnähtavalt elevaks ja rõõmsaks. Samal ajal kui Ahti kallal oma parimaid võtteid demonstreeriti, filmiti telefoniga mind. Ja siis Ahtit... Ja siis jälle mind. Aga Ahti paistab nüüd 10 aastat noorem välja ja see on hea. Teel ostsin ühe käruga vanamehe käest 10 ruupia (2, 5 krooni)  eest pool kilo herneid. Pistsin pool sellest pintslisse teadvustamata, et need on ju pesemata... Ehk läheb õnneks. 

Man Saloon LOOKS.

Muutusteks valmis...

Laseb kääridel käia. 

Ahti pärast salongiskäiku.

Edasi toimus hargnemine ja tegime Paulaga kahekesi väikese tüdrukute-tiiru. Ahti läks metrooga ümbruskonda avastama ja teisted poisid tagasi koju. Otsustasime tuleviku tabeks (no ajaks kui oleme mööda siinseid tolmuseid teid kõndinud juba nii kaua, et mustad varbaküüned läbi kinga tahavad kasvada) ära kaardistada lähedal asuvad ilusalongid ja otsida mõne alternatiivse massaažikoha meie kallile Kerala Ayurvedale. Esimesse enamvähem usalduslikku salongi sisse astudes tabas meid tõeline üllatus. Meid võttis vastu ei rohkem ega vähem kui 12 meesteenindajat:-). Küll oli nende seas juuksureid, pediküüre, maniküüre kui muidu ilueedisid. Kõigil popid soengud peas. Paula uuris võimalust oma helepunased juuksed hennaga üle värvida, aga kuigi see teenus oli hinnakirjas olemas, ei tervitatud seda mõtet moetüüpide poolt eriti soojalt. Me ei saanudki täpselt teada, miks. Nad panid meid diivanile istuma ja käskisid oodata. Kui 10 minutit möödas ja sündmuste arengus ühtki uut pööret ei tulnud, võtsime nende visiitkaardi tugevamalt pihku ja tegime minekit. Seejärel leidsime ühe üliõdusa uue Tai-massaažikoha, mis oli hinnaskaalalt veel soolasem kui meie Kerala. Aga interjöörilt värskem ja ägedam. Ja lõhnas sulnilt sidrunheina järgi. Korra võiks ju minna ... Homme on meil siin jälle palgapäev ja puha:-p.  

Paula tahtis veel enne kojuminekut šampooni osta ja seda pisikeses nurgapoes tehes astusid minu juurde kaks kohalikku tüüpi, kes küsisid, kas ma ehk tahaks, et nad mulle massaaži teeks. Et neil maksab 1 tund ainult 500 ruupiat. Aga et salongi neil pole, tulgu ma nende poole koju. Ja massaažilauda pole neil ka. Kogu protseduur toimuvat põrandal. Kui ma veidrast olukorrast vabanemiseks viisakalt tänandes nende telefoninumbri vastu võtsin, ütles üks neist lootusrikkalt, et nad oleks tegelikult kohe vabad protseduuriga alustama. Siis hakkas meil kiire... Nad hüüdsid veel järgi, et äkki me tahaks siis kasvõi head deodoranti või lõhnaõli osta. Ma ei teagi, kas tüübid varitsesid siis selle Tai-massaažikoha ukse taga või oli see juhuslik pealetung iluteemadest huvitatud neidistele. Natuke oli nagu jube ja natuke oli neist kahju ka...

Kodus võtsin ühe klõmaka meie pipraviina III editionit. Nende herneste pärast. No ja natuke ka vanaema Asta sünnipäeva auks:-).